Ukukhiqizwa kwamazambane eTanzania ungomunye wemikhakha esengozini enkulu, ngokombiko olungiswe iphrojekthi yeClimate Resilient Agribusiness for Tomorrow (CRAFT), iTanzania Times yabika ngomhla ka-8 Disemba.
Ukulima kwezwe kusongelwa imiphumela eqhubekayo yokushintsha kwesimo sezulu, okuhlanganisa isomiso, ukunyuka kwamazinga okushisa, izinambuzane nezifo, nokuwohloka kwenhlabathi.
Iqiniso lokuthi iTanzania ingumkhiqizi wamazambane wesithupha ngobukhulu e-Afrika, enesitshalo esisekela abalimi abangaphezu kwengxenye yesigidi, isongela ukucekela phansi umkhakha wezolimo.
Izinselelo abalimi bamazambane ababhekana nazo zibeka engcupheni enkulu embonini, ikakhulukazi njengoba lesi sitshalo singesinye sezitshalo eziyishumi ezibalulekile ezitshalwa eTanzania ezinethuba elikhulu lokudla nemali engenayo.
“Ukuhlola kwethu ubungozi besimo sezulu kukhombisa ukuthi ngo-2050, u-12.3% wendawo etshalwa amazambane eTanzania ngeke ikulungele ukulima,” kusho uMphathi weProjekthi yakwa-CRAFT Tanzania uMenno Keizer.
Uqhube wathi njengoba isibalo sabantu baseTanzania silokhu sikhula cishe ngamaphesenti amathathu ngonyaka, abalimi bamazambane iningi labo okungamapulazi amancane kumele bathole izindlela zokukhiqiza ukudla ngendlela eqhubekayo.