Sekunovalo embonini yezolimo kanye nokuhlinzeka ngomanyolo ngokuthi ukuguquguquka kwentengo emhlabeni kungase kubangele ukwehla kwamandla emali nokudla kanye nokushoda kokudla.
Ezinyangeni ezedlule intengo kamanyolo wokwenziwa isifinyelele emazingeni aqopha umlando. Inani manje seliphindeke ngaphezu kokuphindwe kabili uma kuqhathaniswa nalesi sikhathi ngonyaka odlule. Umanyolo wokwenziwa usetshenziswa kakhulu emkhakheni wezolimo ukuze kwandiswe isivuno. Kepha ukwenyuka kwezindleko zegesi yemvelo, esetshenziswa kakhulu ekukhiqizweni kukamanyolo, okuhambisana nokulawulwa kokuthekelisa eChina ezintweni ezingavuthiwe, kuholele ekwenyukeni kwamanani entengo.
Amanye amafekthri e-Europe avale okwesikhashana noma ehlise umkhiqizo esho izindleko eziphezulu zegesi yemvelo ngokuba nomthelela omubi emaphethelweni. Cishe amathani angu-1.6 kamanyolo athengiswa e-Ireland minyaka yonke. Omunye wabangenisa umanyolo abakhulu kakhulu yifemu yase-Limerick eseGrassland Agro. Umphathi wale nkampani uthe eminyakeni engu-20 esebenza akakaze abhekane nobunzima obunje ekutholeni umanyolo kanye namanani ahambisana nawo.
U-Liam Woulfe utshele i-RTÉ News “Njengoba sisondela eNtwasahlobo ezayo kanye nesikhathi sokuklaba nokutshala, asikho isiqiniseko sokuthi izinga likamanyolo elidingekayo abalimi asetshenziselwe lona lizotholakala. Ngicabanga ukuthi le nkinga ekhona izoqhubeka okungenani kuze kube ngu-Ephreli ozayo.”
Uthe ubhubhane lomhlaba wonke sengezelele ebunzimeni njengoba inani elincane lemikhumbi litholakala ezinkampanini zemikhumbi. Wengeze wathi: “Uma lolu daba lungalungiswa emasontweni ezayo sizobe sesibhekene nenkinga yokudla kanjalo nenkinga kamanyolo”. Lokho kungenxa yokwanda kokwesaba ukuthi abalimi bazokwehlisa ukutshala nokukhiqiza ngenxa yezindleko zikamanyolo.
U-Ian Kelleher ungumlimi wobisi futhi uyisekela likaSihlalo we-Irish Creamery Milk Suppliers Association e-Limerick. Uthe “Ngonyaka odlule isikweletu sami sikamanyolo sasingu-€21,000. Nginikezwe inani lonyaka ozayo lama-€50,000 yenani elifanayo likamanyolo. Lokho akusimame kunoma yimuphi umlimi futhi kukhona okumele kwenziwe noma kuzothinteka ukudla. ”
I-ICMSA icele umzamo ohlangene ezingeni laseYurophu ukubhekana nezinkinga. I-IFA isigxeke i-European Commission ngalokho eyakubiza “ngokwehluleka kwenhlangano ukuthatha isinyathelo ngokukhuphuka kwamanani kamanyolo”. Umongameli we-IFA u-Tim Cullinan usecele ukuthi kumiswe izintela zokulwa nokulahlwa ezisetshenziswa ekungenisweni kukamanyolo we-nitrogen e-EU. Udaba lokunyuka kwentengo kamvundiso kanye lokwethuka komthelela wawo ekuphakeleni ukudla seluxoxiwe ezingeni le-Europe.
IPhini likaMqondisi-Jikelele eMnyangweni WezoLimo Nokuthuthukiswa Kwezindawo Zasemakhaya weKhomishini YaseYurophu uMichael Scannell uthe “ngokusekelwe ekuhlaziyeni okwenziwa ekuqageleni okutshalwe ebusika – asiboni usongo olukhulu ekutholakaleni kokudla esikhathini esifushane”. Kodwa wengeza ngokuthi "uma sibheka esikhathini esimaphakathi nesikhathi eside kuyisimo esihlukile futhi i-European Union ikhathazeke kakhulu ngentuthuko yakamuva".
Wathi lolu daba luye lwagqamisa ukuncika kweYurophu emandleni kanye negesi yemvelo evela kwamanye amazwe nokuthi “isixazululo sisekuhlonzeni umkhakha wamandla oqinile futhi osimeme ngokuya phambili uqaphela ukuthi iYurophu inenkinga yesakhiwo eyisisekelo ekuthembeleni kwethu emandleni avela kwamanye amazwe. Kufanele sihlonze imithombo yamandla aluhlaza esimeme futhi sinciphise ukuncika kwethu kumanyolo”.
Lolu daba kulindeleke ukuthi kuxoxwe ngalo emhlanganweni olandelayo woMkhandlu WaseYurophu ngasekupheleni kwale nyanga.
- Izindaba eziningi zivuliwe
- Ezolimo