Amazambane athole ukuthuthukiswa okubalulekile kwezempilo ngemuva kwephrojekthi enkulu yocwaningo esanda kuphothulwa ngabasebenzi basePennington Biomedical Research Center e-United States. Ucwaningo luqinisekisa ukuthi izambane liyimifino enempilo, egcwele izakhamzimba futhi egcwele izinzuzo zezempilo.
Ngaphezu kwalokho, amazambane awabangeli isisindo somzimba noma aveze abathengi engcupheni eyengeziwe yohlobo 2 lwesifo sikashukela.
Okuqukethwe kwekhalori kokudla okubaluleke kakhulu kunosayizi
UDkt. Candida Rebello, umsizi kaprofesa wocwaningo ePennington, uqhuba le ndaba: “Sibonise ukuthi ngokuphambene nenkolelo evamile, amazambane awanawo umthelela omubi kumazinga kashukela egazini. Eqinisweni, abantu ababambe iqhaza ocwaningweni lwethu behla emzimbeni. ”
Wanezela: “Abantu bavame ukudla isisindo esifanayo sokudla kungakhathaliseki ukuthi i-calorie engakanani ukuze bazizwe besuthi.
“Ngokudla ukudla okunesisindo esisindayo esinama-kilojoule aphansi, ungakwazi kalula ukunciphisa inani lama-kilojoule owadlayo. Isici esiyinhloko socwaningo lwethu ukuthi asizange sinciphise usayizi wengxenye yokudla kodwa sehlise okuqukethwe kwakho kwekhalori ngokufaka amazambane.
“Ukudla komhlanganyeli ngamunye kwakufanelana nezidingo zekhalori yomuntu siqu, kodwa ngokushintsha inyama ethile bafake amazambane, ababambiqhaza bazithola sebesutha, beshesha, futhi ngokuvamile babengaqedi ngisho nokudla kwabo. Eqinisweni, ungancipha ngomzamo omncane.”
Ucwaningo lwaluhilela ababambiqhaza abangu-36 abaphakathi kweminyaka engu-18 nengama-60 ababekhuluphele ngokweqile, ababekhuluphele ngokweqile, noma ababengamelani ne-insulin.
Abahlanganyeli ocwaningweni banikezwe ukudla okulawulwa ngokunembile kokudla okuvamile okutholakala kabanzi okuhlanganisa ubhontshisi, uphizi, nenyama noma inhlanzi, noma amazambane amhlophe anenyama noma inhlanzi.
Kokubili ukudla kwakunezithelo eziningi futhi imifino okuqukethwe futhi kwashintsha okulinganiselwa ku-40% wokudla kwenyama okujwayelekile nobhontshisi nophizi noma amazambane.
“Silungise amazambane ngendlela ezokhulisa okuqukethwe kwawo i-fiber. Uma siqhathanisa ukudla namazambane nokudla okunobhontshisi nophizi, sathola ukuthi kuyalingana ngokwemihlomulo yezempilo,” kuchaza uRebello.
Iqhaza lamazambane ekudleni okunempilo okufanele 'libuyekezwe ngokuyisisekelo'
Umqondisi ophethe we-Wilson's Country u-Lewis Cunningham ukholelwa ukuthi ucwaningo lwasePennington lubhala kabusha incwadi yemithetho ngokombono wamazambane njengengxenye yokudla okunempilo.
Uthe: “Eminyakeni edlule amazambane ahlotshaniswa nama-carbohydrate. Futhi uma abantu befuna ukwehlisa isisindo, batshelwa ukuthi 'babuyekeze lokho okudlayo futhi ikakhulukazi babheke ama-carbs owadlayo'.
“Amazambane ngokwe-Eatwell Guide ayiyona imifino kodwa ayi-carb, yingakho abathengi abaningi besika, noma behlisa kakhulu inani lamazambane abavame ukulifaka phakathi nokudla”
UCunningham wengeze wathi: “Okubalulekile ucwaningo lwePennington ukuthi luqinisekisa ngokuyisisekelo izinzuzo zamazambane ekudleni okunempilo.”
Omele i-Wilson's Country uphikisana nokubukelwa phansi kwamazambane ngaphakathi kwezimiso zokudla okunomsoco ze-Eatwell ezisekelwe Isevisi Yezempilo Kazwelonke futhi zifundiswa ezikoleni kulo lonke elaseNyakatho Ireland kanye ne-UK yonke.
"Kusukela esemncane kufundiswa imifino futhi enempilo futhi enhle, amazambane akayona imifino kodwa ayi-carb futhi ayilungile kangako."
Uphethe ngokuthi: “Sidinga ukuba nendima yamazambane ekudleni okunempilo kubuyekezwe ochwepheshe bezempilo nezemfundo. Futhi lo msebenzi kufanele wenziwe njengento ebaluleke kakhulu. ”
Umthombo: https://www.potatonewstoday.com/